11. oktoober - KOJUSÕIT

Väljasõit hotell Cabinn´ist oli kell 11.00 Ühistranspordiga Vejlest Billundisse.Lubati, et igal pool saab kaardiga maksta, aga võta näpust - esimene buss meid peale ei võtnud, sest polnud sularaha ja kassasid me ka ei leidnud. Otsisime siis automaadi ja sularaha ja ..... siis leidsime sildi, kuidas allalaetava äpi kaudu saab ka piletit osta. Bussijaamast ostsime ka mõne harjumuspärase sändvitsi kaasa. Nalja sai osade lisandite nimega (vt. pildilt)

Lennujaamas olid haruldaselt rahulikud tollitöötajad, ei räusanud, kui kotist midagi unus välja võtmata, kreemile ulatati rahulikult kilekotike, püksirihma võis pükstele jätta. Kohe näha, et heaoluühiskond - inimesed on rahulikud ja sõbralikud. Lennuk väljus Billundist Riiga 14.05. 

Poolteist tundi lendu hõredalt pilvise Läänemere kohal. Usinad õpetajad ei raatsinud enam minutitki puhata - usinalt toimus lennukis kontrolltööde parandamine. Kuuldes lennujaamas läti keelt tekkis juba selline kodune tunne. Hindu vaadates pidime kahetsusega nentima, et enam ei saagi jagada 7.5ga. (Olgugi, et numbreid vaadates tundus, et oleks vaja küll). Riga-Tallinn väljus 18.10 ja kella 19.00ks jõudis lennuk Tallinna.

Õpetajaid ootab nüüd ees reisi kajastamine (sotsiaal)meedias ja tundide katsetamine.

Aitäh, toredale seltskonnale!

10. oktoober - ESITLUSED JA KOKKUVÕTTED

Esmaspäeva hommikul oli Rødkilde Gümnaasiumis tavaline koolipäev. Maja õpilasi täis ja meie vastuvõtjad tegusad. Töögrupid olid veidi ärevil, sest tundus ajapuudus tekkivat. Juhatus arutles Taani ühinguga korraldust ja töötamist ning Erasmus projektiga seonduvat dokumentatsiooni. 

Peale lõunasööki alustati esitlustega. 

1. grupp (Heidi Kukk) - "How to protect our Earth trough the process of (re)cycling?" Koguda õuest erinevaid lehti ja üritatakse neid erinevatel viisidel komposteerida. Lõpuks võiks selguda millised tingimused ja kuidas kompostimist mõjutavad.

2. grupp (Ulvi Urgard) - "What happens if the bees disappear?" Põhiliselt teoreetiline arutelu. Õpilased arutlevad ja diskuteerivad klassiruumis. Mõtlevad projekte ja pärast esitlevad seda üksteisele.

3. grupp (Maris Agasild) - "Fungus in ecosystem" Miks seened on ökosüsteemis vajalikud ja kuidas nad inimesele kasulikud on. Seente kogumine, seenepaberi valmistamine.

4. grupp (Eda Koskor) - "How do they do it?" Arutelu, kuidas organismid paljunevad? Mida sellest üldse teatakse. Looduses liikudes kogutakse näiteid erinevatest paljunemisviisidest ja lõpuks klassis arutelud.

5. grupp (Urve Lehestik) - "Antibiotic resistance" Millised bakterid kasvavad meie ümber ja kas nende hävitamiseks on ikka vaja antibiootikume. Vaja oli leida bakteritega saastunud pindu, neid söötmel kasvatada ja lõpuks teha katsed laboris, et milline aine bakteritele mõjub. 

Peale esitlusi lubati meid oma bakterikolooniaid vaatama DNA laborisse. Igatahes meie kolooniad helendasid kenasti. Katse õnnestus. 

Õhtusöögini jäi vaba aeg linnas. Kes jalutas ladina kvartalis, kes uudistas ostukeskuses, kõik leidsid omale tegevust. Ja esimest korda hakkas vihma sadama. Farewell dinner algas kell 18.30 Gümnaasiumis. 

Seekord tagasihoidlikult - peeti mitmeid kõnesid. Kogu kokkusaamine oli korraldatud väga hästi ja külluslikult. Polnud ühtki igavat loengut, töötuba. Seltskond oli mõnus. Tore oli näha vanu tuttavaid ja tekitada uusi. 

Aitäh, taanlased! Oli väga tore nädal !

9. oktoober - Wadden Sea ja Rømø

Hommikul sai pühapäevaselt kenasti magada. Kohtumine koolimajas oli kokku lepitud kokku kella 10ks. Toimus kohaloleku kontroll, viimased WC külastused ja söögi/joogikaupade laadimised, Buss väljus alles 10.30 ja seekordne sihtpunkt oli 1.5 tunni kaugusel Rømø saarel asuv Wadden Sea. Rømø on üks parimaid kohti, kus kogeda selle piirkonna maastike mosaiiki. Seal domineerib liiv, mis vaheldub luidete, niiskete nõgude, järvede, soode, rannaniitude ja tammidega. See saar kasvab liivade liikumise tõttu igal aastal paar meetrit suuremaks.

Selleks reisiks olid kõik põhjalikult valmistunud. Taanlased räägivad, et neil on 265 päeva tuuline ja ülejäänud päevad tormised. Ettevalmistusena pidime panema jalga kindlasti kummikud (mõnel võttis see pagasist päris suure mahu ja kaalu), selga sooja pesu ja vihmakindlad riided. Väidetavalt oli nädala algul tugeva tuulega 5 kraadi sooja ja tugev vihm. Meie taanisoleku päevadeks oli imeilus ilm tellitud - Hommikul oli 14 kraadi sooja, mis päevaks tõusis 17 kraadini. Tuul oli mõõdukalt tugev ja enamik tundis end sissepakituna pigem liiga soojana. 

Esimene peatus tehti enne saart tammil kus meile anti ülevaade kohalikest tõusudest ja mõõnadest. Need piirkonnad on olnud madalad soised alad, mis suurveega aegajalt üle ujutati. Ajaloost on teada juhuseid, kus ujutati üle kogu küla, uppusid kogu küla veise-hobuse-lambakarjad ning hulk inimesi. Sellised probleemid vaevasid Misthusi küla kuni 1920 aastani, kui ehitati merepinnast 6,2 m kõrgune tamm. Tammitaguseid karjamaa-alasid on nüüdseks võimalik kasutada juba ka odra- ja rapsipõldudena. 

Käisime vaatamas posti kuhu on peale pandud messingist rõngad, mis tähistavad tormi kõrgeimat veetaset. Viimane suurim veetõus oli 1999. aastal, mil vesi õnneks tammist üle ei tulnud. 

Pika jutu peale läheb inimestel ikka kõht tühjaks. Seekord sai valida nelja sändvitsi vahel - kana, lõhe, kreveti või singiga. Aga nii mõnigi jättis osa söömata, sest ees ootas Rømø Beach ja suplusvõimalus.  

Ületasime pika tammi, mis meenutas meie Väkese väina tammi. Vee ääres oli palju kahlajaid (väikesed pika pruuni nokaga linnukesed, kellest olid eristatavad vaid suurkoovitaja ja meriski) ja parte (enamus ristpardid ja natuke sinikaelu). 

Rømø Beach (aasta ringi) on üks väheseid randu, kus võib ametlikult autoga sõita. Päris veider oli, et buss sõitis nii kaugele kõvaks tallatud liivale. Seda avarust võis kilomeetritega mõõta. Suvel on see rand peamiselt sakslaste päralt, kuhu nad tulevad oma autosuvilatega, rendivad rannas maju, suplevad, lennutavad lohesid, paarutavad autode ja ATVdega. Sealt liigub läbi sadu tuhandeid autosid nii et see on ülipopulaarne piirkond. Jalutasime rannale tõusu ajal ning soovijatel oli võimalik ujuma minna. Enamik taanlasi kraamis ennast ujumisriiete väele ja lippas vette (Meie seltskonnast julgesid end märjaks kasta ainult Heli ja Heidi). Veetemperatuur oli jahedavõitu ja

ujumisest ei tulnud nende suurte lainetega midagi välja. Sulps sisse ja kraps välja. Kellelgi hambad ei lõgisenud ning näod olid rahulolevad peas. Ülejäänud seltskond tegeles pildistamisega, liivausside kodade uurimisega ja karpide korjamisega. Kõik oli kõva liiv ning mõnus ringi tatsuda. Positiivne elamus saadud, jalutasime tagasi bussi juurde. Hüppasime läbi "turistilõksust" - kohvikud, poekesed. Kes soovis, ostis jäätist, magneteid jms nipetnäpet. 

Sõit Vejle poole kulges kiiremini, sest enamik magas. Ilmselgelt päike, rand ja külm vesi roiutasid. Enne õhtusööki lasid portugaallased oma lemmikuid degusteerida Sangriat ja erinevaid vorste. Taanlaste pakutud õhtusöök on muutunud iga õhtuga üha rikkalikumaks. Seekord oli olemas külm ja soe laud, erinevaid salateid, lihasid, kartuleid. Tegus päev, rikkalik õhtusöök ja hulk jooke tegid olemise mõnusaks ning üsna varsti vantsiti hotelli poole.

8. oktoober - Rødkilde laborid

Laupäeva hommikul lasti meid magada ja õppetöö algas alles 10st Gümnaasiumis. Päevakava veidi muutus ja alustati grupitöödega. Juhatus arutles Taani ühenduse töö üle. 

Seejärel oleks pidanud algama töötoad, aga kuna ilm oli väljas nii ilus, siis käisime tutvusime kohalike uusehitistega. Kajakisadamaga, kus oli eriti põnev veepõhja vahtida - üliselge vesi kus põhjas suured meritähed ja krabid. Vees ujus suur hulk ameerika kammloomi Mnemiopsis leidyi, kes on kujunenud siinsetes vetes invasiivseteks ja hävitavad väikseid veeloomi suurtes hulkades. Järgmisena käisime pildistamas ja vaatamas huvitava arhitektuuriga kohalikku ülikallist restorani (ligikaudu 730€ õhtusöök ühele inimesele) FJORDENHUS. Nende missioon on teha toitu toorainest, mis on hangitud 100 km raadiusest. Seega eksootilisi toite selles menüüs kindlasti ei pakuta. 

Lõunasöögiks saime külma makaronisalatit, kartuleid majoneesikastmes ja kuumi kotlette. Meie jaoks

jälle harjumatu kooslus. Õnneks andis ise endale taldrikule sobivaid koostisosi valida. 

Lõunasöögijärgselt jagati kogu seltskond kaheks - portugaallased ja poolakad läksid allakorrusele teemaks Gastro Sciense, eestlased ja makedoonlased ronisid ülakorrusele DNA laborisse teemaks pGLO Transformation. Enne sisenemist oli vaja käed desinfitseerida, sinised sussid jalga ja kitlid selga. Seejärel pandi meid õpilaste seisusesse ja algas pipeteerimine - eesmärgiks plasmiidi transformatsioon bakterirakku, tekitasime geenmuundatud organismi. Kui katsed said piisavalt hästi tehtud, siis peaks esmaspäeval tulemused näha olema. 

Gruppide vahetumisel sattusime keldrisse kohvimekasse. Eesmärgiks oli teha kaks tassi täpselt ühesugust kohvi. Kätte anti suur hulk erinevaid rohelisi kohviube, mis oli vaja röstida, jahutada, jahvatada ja siis kuuma veega valmis teha. Kui on vähem röstitud, siis saad hapuma kohvi, rohkem röst muudab maitse kibedamaks. Tehnikat oli samuti igasugust - aeglane röst, kiire röst, peenike jahvatus, jäme jahvatus, erinevad veekeeduvahendid ja espressomasinad. Kuna inimeste maitsed on erinevad, siis oli arutelusid ja vaidlust palju. Lõppkokkuvõttes tundus, et mida kangem kohv, seda parem. 

Väike töö gruppides, et esmaspäevaks saaks esitlused valmis. Ja ootas õhtusöök ... Seekord oli kaks lauatäit erinevaid võileivakatteid. Välja oli pakutud näidisvariandid, mille jäljendamisel said parima maitseelamuse. Laual oli poola tiimipealiku, Karoli palvel ka pasteet ja erinevad heeringad. Õhtu edenedes pandi tööle kõlarid ja algas suur disko. Tugevamad jätkasid hüppamist ööklubis hommikuni.

7. oktoober - Middelfart

Pärast varajast hommikusööki lahkusime hotellist. Rong väljus juba kell 8.30. Grupp jagati kaheks.

Osa meist pidi järgima Christiani ja osa Jörgenit, vahepeal oli vaja ümberistumine ning tunnise kulgemise järel olimegi Middelfartis. Selline väike linnake väikeste punastest telliskividest majakeste ja imeilusate eesaedadega. 

Meie suund oli Lillebælti rahvuspark. See on Taani suurim rahvuspark, mis hõlmab põhiliselt Väikest Belti (Taani väina) koos imeilusate rannikutega. Sellesse kuulub ka rahvuspargi keskus ja samas piirkonnas asuv hirvepark. Meie jagunesime kolme gruppi - üks seltskond läks metsa seeneretkele, teine suundus hirvi otsima ja kolmas mere äärde vaalu vaatama. Kahjuks ajapuuduse tõttu sai valida ainult ühe grupi. Mere ääres säras jälle Lars. Olime rannas, kus oli võimalik vaadelda maailma ühte suurimat pringlite kogunemiskohta. Kuna see koht väinast on järsult väga sügav, siis käivad need väikesed vaalad seal toitumas. Vaatasime keset jõge sulpsavaid tumedaid selgasid ja seljauimi, päris ranna lähedale nad ei tulnud. Seekord oli rohkem võimalusi vees pladistada, jagus nii kummipükse kui vaatlusvahendeid. Lisaks erinevat sugu krabidele püüdsime seekord kahte liiki lesta, merinõela, erinevaid meritähtesid, vetikatel elustsevaid sammalloomasid ning kopsakaid lõvilakk-meduuse.

Hirvepargis liikus ringi kolme liiki hirvesid - metskitsed, punahirved ja kabehirved. Peamiselt olid näha punahirved ja kabehirved. Liiga lähedalt näha ei saanud, aga olid täiesti äratuntavad. Ka seeni oli viimaste vihmadega päris palju tekkinud. Lõpetuseks jagas õpetaja Daniel kõigile oma lemmikuid söödavaid seeni - vahukommidest ja shokolaadiga kaetult. Tagasiteel jalutasime korraks suurele sillaletahtsid pringleid näha, aga tol hetkel midagi tähelepanuväärset ei leidnud. Pigem püüdsid pilku sillataladel ronivad köietatud inimesed. Selgus, et neile pakutakse meelelahutust, et saavad ronida üles silla peale (metallist teed ja trepid silla ülemistel taladel) ning hiljem mööda treppe alla. Kõik on hallides kaitseriietes ja kinnitatud trossidega sillatalade külge. Meelelahutus meenutas veidi meie traditsioonilisi seiklusparke.

Matkasime tagasi Middlefarti kesklinna ja jalutasime mööda peatänavat ning lasime end kohalikel

kohvikutel üllatada. Kuigi eelmisel õhtul väitsid kohalikud, et nende rahvuslik toit on kartul kaste ja peekon, siis meile tundus, et enamik armastab hoopis võileibu. Enamikes paikades pakuti sandwichi. Magusalembus ei ole eestlastega väga sarnane. Paljudes "maitsvates" kommipakkides või kommisegudes on sees lagrits. Poelette vaadates hakkas soomlaste lagritsalembus kahvatuma, taanlased on "hullemad". 

Enne õhtusööki anti meile vaba aega ja tagasi Rødkilde gümnaasiumi õhtusöögile olime oodatud kella seitsmeks. Eelroaks õnnitlesime meie taanlasest vastuvõtjat Jane´t sünnipäeva puhul. Laulsime talle ja jagasime kinke. Söögiks pakuti sandwichi, mille said ise kokku panna (koostisosad olid kaussidesse valmis pandud) Kes tahtis tegi rohkema lihaga ja kes soovis sõi ainult salatit saiaga. Magustoiduks toodi "unelmate kooki" (paks kollane magus sai, millel oli peal rasvane kookoskate). Sel õhtul lärm väga suureks ei läinud, kuid juttu jagus sellegi poolest hiliste õhtutundideni.

6. oktoober - Sissejuhatus, tutvumine.

Hommikusöök oli kell 8.00. Minimalistlik, aga piisav, kõike nagu oli ja kõhu sai täis. Taanlane Lars ootas meid hotelli fuajees kell 9.00 ja terve grupp jalutas 20 min kaugusele Rødkilde gümnaasiumisse. 

Kuna enamik olid uued osalejad, siis alustasime taas osalejate tutvustamisega, haridussüsteemide selgitamisega ning ilmselgelt jagati omavahel kingitusi. Igaüks oli kingituseks kaasa haaranud oma riigile miskit iseloomulikku. Meil oli kingituseks kaasa võetud köögiviljakrõpse, Tamme talu teed, Kõlleste farmi shokolaaditahvleid ning Kalevi maiustusi. Vastuvõtjad said veel lisaks käpikuid ja "Vana Tallinna"

Lühikese kohvipausi järel tutvusime koolimajaga. Tegemist oli suure ja kaasaegse koolihoonega, kus
palju laboratooriume heal tasemel tehnikaga, kinosaal, puhkenurgad, raamatukogu. Elevust tekitas keldris asuv pruulikoda, kus õpilased uurisid veini ja õlle tegemist. Ilmselgelt pole selles kultuuris laste ja alkoholi suhtes päris nulltolerantsi nagu meil.

Lõunasöögiks saime suure sandwichi (kala, singi või kanaga). Et roheline bioloogia hõlmab mitmekesist õues tegutsemist, siis oli plaanitud kilomeetrine jalutuskäik fjordi äärde. Peale suurt sandwichi oli see päris kasulik. Rannas ootasid meid kummikud koos kummipükstega ja erinevad püügivahendid. Kuna me olime Põhjamerele päris lähedal, siis oli rannas ohtralt meile harjumatult suuri ning hästitoidetud karpe, põisadrut ja krabisid. Käisime pladistasime vööst saadik vees ja vedasime võrkudega saaki välja. Kaldal sorteerisime kahva sisu läbi ja korjasime paremad asjad välja - krevetid, krabid, karbid, meritähed, teod, isegi tilluke lest ja paar kohabeebit sattusid kasti. Saime korraliku loengu krabide armuelust, oskame nüüd emastel ja isastel krabidel vahet teha, teame miks taanlased võtavad tursapüügile vahest oma naised kaasa ning miks ei armastata lahtedes austreid. Loenugpidaja oli väga emotsionaalne (Lars on mõned aastad Legolandis piraadina "töötanud") ja meil oli teda väga huvitav kuulata.

Tagasi jõudes tegime jälle kiire kohvi-koogi pausi ja seejärel asusid õpetajad rühmades tööle. Päeval selgitati meile 6F mudeli olemust ja plaan on seekordsed tunnikavad teha selle alusel. Inspiratsiooniks liigume erinevates biotoopides. Loodame, et rahvusvahelistest seltskondadest tulevad huvitavad ideed ja kavad. 

Õhtusöögiks anti meile traditsioonilist Taani toitu - krõbinaks praetud peekonit, kartulit ja kastet. Magustoiduks kissell koore ja jäätisega. Nad ise nimetasid neid kuidagi pehme keelega lödistades. Lisaks veinile pakuti ka erinevaid sorti vodkasid. Õhtu lõpuks kõik hõiskasid tooste ja vennastusid. Leidsime, et kokku on saanud taas lahe seltskond

5. oktoober - Tallinn-Riga-Billund-Vejle

5. oktoobri hommikul kogunes Tallinna Lennujaama EBÜ esindus koosseisus - Heli Illipe-Sootak, Külli Relve, Leelo Lusik, Heidi Kukk, Urve Lehestik, Maris Agasild, Eda Koskor, Ulvi Urgard. Saime lennujaamas kell 9.15 kokku (igaks juhuks varem, et ei jääks kusagil järjekorras toppama). Õnnestus turvaväravad sekeldusteta läbida - deklareeritavat kaupa polnud, pomme katsunud ka mitte, jalanõudes rauda polnud ja isegi Urve küünekääre ei võetud ära. 10.45 tõusime Tallinnast õhku ja maandusime Riias 11.35. Tunnike ringi jalutamist ja õpetajate tavalist vadistamist kooli, õppetundide ja õpilaste teemal ning startisime Billundisse 12.45. Kui maapinnal tibutas vihma, siis pealpool pilvi säras hele päike. Billundis maandusime 13.25 (kohaliku aja järgi). Seejärel buss Vejlesse. Meiega samal ajal jõudsid ka portugaallased eesotsas alati särava Adaoga. Istusime linnalähiliini bussi ja juba 20 minuti pärast olime Vejle raudteejaamas. Meie peatuskoht järgmiseks nädalaks on Hotell Cabinn. 

Õhtusöögi leidmiseks läksime linna peale jalutama. Kaubanduskeskuse all oli söögikoht Det grønne køkken and Thai takeaway. Saime kõhud täis ja kolasime veidi kaubanduskeskuses. Kaubavalik on küll täiesti teine ja hinnad muidugi ka. Leidsime kombekad, mis peavad kenasti kinni vihma ja tuule ning mida saaks kasutada mere ääres ja mudaväljadel austreid otsides. Nii et "Estonian team is ready for the oyster safari." 

Pärast kaubanduskeskuse sulgemist jalutasime veel soojal ja tuulisel peatänaval ning uurisime vaateakendelt hindu. Homme hommikul hakkame õppetöö ja grupitegevustega peale.