3. päev - MATKA KANJON

Hommikusöök kell 8, väljasõit kell 9.00. Tegelikult hilinesime väljasõiduga, sest kondiitriäri oli unustanud meie grupi lõunavõileibade tellimuse (eile oli Ramadani viimane päev ja suured pidustused, äkki tasub põhjust otsida sealt...), seega pidime ootama, et usinad pagarid kiiresti u 40 võileiba valmis vorbiks. Kui võileivad peale paarikümneminutilist ootamist lõpuks valmis said, asusime teele Matka kanjoni poole.

Alustasime väikese tuuriga külastuskeskuses, mis asus vanas hüdroelektrijaama majas. 15 minutilise giidituuri käigus tutvustati maja ajalugu ning interaktiivse näituse vahendusel elektrienergia tootmise viise.  Peale seda suundusime edasi Matka kanjoni sügavustesse.

Kuna eestlane ei tunnista lahustuvat kohvi, mida meile hommikusöögilauas pakutakse, siis enne matkapäevaga alustamist käisime läbi ka väikesest restoranist, kust saime masinakohvi hankida. Kaks kohvi oli kokku 350 kohalikku, mis tähendab ligi 6 eurot.
 Jagasime grupi kahe paadi vahel ja sõit mööda maalilist Matka paisjärve (vanim tehisjärv Makedoonias) võis alata. Vesi oli türkiissinine, puud ja põõsad erinevates rohelise varjundites ning järve ümber kõrgusid võimsad kaljud.   Mõne ajapärast jõudsime esimesse sihtkohta – Vrelo koopani, mida peetakse maailma sügavaimaks veealuseks koopaks (sügavus on kirjade järgi üle 200 meetri). Näha oli seal nii stalagmiite kui stalaktiite. Koopa tagumises otsas olid kaks väikest järve, mõlemad üsna sügavad.

Istusime jälle paatidesse ning peatusime peale lühikest sõitu kaldaääres kust algas matkarada,  mis viis mägedes asuva kloostrini.
Matkarada kulges üsna püstloodis mööda mäekülge ülespoole. Selle läbimine võttis vaid pool tundi, aga oli sellegipoolest jalgadele kurnav. Tippu jõudes avanes lummav vaade ümberringi asuvatele mägedele. Väikesel platsil oli kabel ja pisike majalobudik, lisaks oli matkajatele mõeldud varjualused laudade-toolidega. Nautisime vaateid ja sõime kaasavõetud võileibu.

Õnneks ei pidanud me tagasi alla jõudmiseks läbima tuldud rada (mis oleks päris suur katsumus olnud), vaid saime minna laugemat, aga veidi pikemat teed. Allaminek kulges tõusude ja langustega kuni jõudsime kanjoni põhjas voolava Treska jõeni (mis ongi paisutatud Matka tehisjärveks). Julgemad (Eestlased ja Taanlased) käisid ennast jões jahutamas.

Kella poole viie paiku istusime bussi ja algas tagasitee. Bussi aknast avanesid vaated Skopje ääre – ja kesklinnale. Oli huvitav jälgida arhitektuuri ja tänavapilti. Skopje kesklinna ilmestavad arvukad skulptuurid ja monumentaalsed ehitised. Suurejoonelisust varjutavad aga pooleli jäänud „tondilossid“ ja tohutu maha visatud prahi hulk.
Õhtusöögiks kogunesime kell seitse hotelli restorani. Saime küll kõhu kõvasti täis, aga maitseelamused jäi eelmise päeva restoranikülastusega võrreldes kasinaks.

2. päev - TUTVUMINE, KILPKONNAD JA BOTAANIKAAED

Hommikusöök kell 8.00, kogunemine kell 9.00.

Tänaseks staabiks oli keemia instituut, mis nägi välja üsna vana ja räsitud, aga sellevõrra omapärane. Esmalt tutvusime üksteisega ja "lõhkusime jääd". Seejärel saime läbi ettekannete tuttavaks iga riigi esindusorganisatsiooniga. Ja muidugi vahetati ka ka kingitusi. Eestlaste poolt oli korraldajatele mõeldud pakki pandud Nopri talu juustu, kommi ja memmede kootud villased sokid. Ülejäänud seltskonnale pakkusime täna vürtsikilu ja leiba. Saime ka isekingitusi vastu. Neid asume hiljem avastama.

Peale väikest kohvi, küpsise ja kiluleiva pausi suundusime lähedal asuvasse parki, et tutvust teha kilpkonnadega. Põhja-Makedoonias leidub kahte liiki kilpkonni – Testudo graeca ja Testudo Hermanni ning meie ülesandeks oli neid pargist leida nii palju kui võimalik. Leidsimegi kokku ligi 20 isendit (mõlemast liigist) ning seejärel saime jälgida, kuidas neid mõõdeti ja märgistati. Märgistamine tähendab kilbi sisse teatud kindlate märgiste saagimist, mis ei pidavat neile kuidagi haiget tegema ega hilisemat elu segama. Muuhulgas näitas üks kilpkonnadest meile ka oma peenist. Ohh, seda elevust! Teised aga proovisid meist roojamise abil lahti saada. Ja muidugi proovisid nad kohe kiiresti põgeneda, kui nad käest maha pandi. Käes hoidmise tegid nad aga oma rabelemise ja teravate küünistega üsna ebamugavaks. 

Tagasi instituuti jõudes ootas meid lõunapaus. Pakuti hakklihaga täidetud lehttaignapirukat – midagi
tšebureki taolist ning kõrvale maitsestamata joogijogurtit. Kokku sobisid need kaks asja hästi.

Peale kehakinnitust suundusime instituudi kõrval asuvasse väikesesse botaanikaaeda, mille lehtlas/õuesõppeklassis õpetati meile seebi tegemist. Lavendilõhnaline seep saigi valmis ning lubati meile enne ärasõitu kaasa pakkida.  Seejärel tutvusime iseseisvalt botaanikaaia endaga – väike maja kaktustele ja sukulentidele ning erinevate teemadega alad õues. Kahjuks olid sildid makedoonia keeles või hoopis maha kulunud, nii et taimenimetuste teadasaamine oli üsna keeruline.

Viimane „töine“ osa möödus jälle instituudihoones. Meile tutvustati uurimusliku õppe põhimõtteid ( plaan on seekordsed tunnikavad teha selle alusel) ning seejärel toimus esimene ajurünnak töörühmades, et leida tunnikavaks sobiv teema.

Õhtusöögiks viidi meid restorani, kust väljusime mitmesaja grammi võrra raskemana, aga väga rahulolevalt. 

1. päev TALLINN-WARSZAWA-SKOPJE

Head aega Tallinn, Skopje kutsub! 20. aprilli varahommikul kohtusid EBÜ liikmed – Heli Illipe, Aiki Jõgeva, Urmas Tokko, Ott Maidre, Piia Haab, Kaisa Helena Luht, Cristina Kaska ja Tiivi Rüütel Tallinnas lennujaamas, et lennata Põhja-Makedooniasse, järjekorras eelviimasele Erasmus+ projektikohtumisele.

Kuna kell oli varajane (tõusta tuli juba enne kella nelja hommikul) olid kõik lennujaama jõudes mõnevõrra unised. Esimene lennusõit mööduski enamusel täiendavaid uneminuteid püüdes. Varssavis oli järgmise lennuni aega 4 tundi ning suurema osa sellest ajast istusime restoranis juttu puhudes – maast ja ilmast, aga kõige rohkem ikka tööst. Kuna kell oli varajane, siis kahjuks tomatisuppi ei pakutud ning pidime leppima hommikusöögipakkumistega. 

Jätkulend Varssavist Skopjesse kestis veidi alla kahe tunni, mille usinamad (või vähem usinad - kuidas võtta) sisustasid kontrolltööde parandamisega. Teised aga tukkusid, lugesid või muljetasid tööelust Varssavis tulid samale lennule ka projektis osalevad poolakad. Kui esialgu tahtsime lennujaamast võtta hotelli jõudmiseks takso, siis nemad plaanisid hotelli liikuda kohalikku bussiteenust kasutades. Võtsime

neile sappa ning mahutasime ennastki bussile, mis meid lennujaamast bussijaama viis. Sealt edasi oli aga juba paarikümne minuti tee hotelli. Võtsime jälle poolakate kannule ja kohale me nii jõudsimegi.
Peale enda tubadesse sättimist ning lamamisharjutusi voodil, sättisime ennast kõrval asuvasse kaubanduskeskusesse õhtust sööma. Valisime välja kirjade järgi kohalikke roogi pakkuva Soul Kitcheni, mis pigem suhteliselt tavalist grillrestot meenutas. Teenindaja abiga suutsime siiski tuvastada ka kohalikumad toidud ning me ei pidanud pettuma – need olid ülimaitsvad. Siis aga, oh üllatust...tuli välja, et Urmasel on täna sünnipäev! Lõõritasime selle puhul talle sünnipäevalaulu laulda ja siis veel teist kordagi ning Urmas kostitas meid koogiga. Palju õnne, Urmas!

Kehad ümaramaks söödud, astusime läbi kaubanduskeskuse toiduosakonnast, et pudelivett osta (hotelli kraanivesi ei pidavat kahjuks joodav olema) ning nii see päev õhtusse veeres.

Ilm on siin mõnusalt soe ja päikeseline (kuigi lubab läbipäevil sadama hakata). Puud on juba lehte
läinud ning esimene niitmine on ilmselt nii mõneski koduaias juba tehtud.

HELLO NORTH-MACEDONIA

Meie Erasmus projekti eelviimane kohtumine saab toimuma 20.-26. aprillil Põhja-Makedoonias. Seekord osutusid väljavalituteks lisaks grupijuhile Heli Illipele veel Aiki Jõgeva, Tiivi Rüütel, Piia Haab, Kaisa-Helena Luht, Cristina Kaska, Urmas Tokko ja Ott Maidre. 

Seekord jagab reisimuljeid Piia Haab.

Greetings from Estonia

 

11. oktoober - KOJUSÕIT

Väljasõit hotell Cabinn´ist oli kell 11.00 Ühistranspordiga Vejlest Billundisse.Lubati, et igal pool saab kaardiga maksta, aga võta näpust - esimene buss meid peale ei võtnud, sest polnud sularaha ja kassasid me ka ei leidnud. Otsisime siis automaadi ja sularaha ja ..... siis leidsime sildi, kuidas allalaetava äpi kaudu saab ka piletit osta. Bussijaamast ostsime ka mõne harjumuspärase sändvitsi kaasa. Nalja sai osade lisandite nimega (vt. pildilt)

Lennujaamas olid haruldaselt rahulikud tollitöötajad, ei räusanud, kui kotist midagi unus välja võtmata, kreemile ulatati rahulikult kilekotike, püksirihma võis pükstele jätta. Kohe näha, et heaoluühiskond - inimesed on rahulikud ja sõbralikud. Lennuk väljus Billundist Riiga 14.05. 

Poolteist tundi lendu hõredalt pilvise Läänemere kohal. Usinad õpetajad ei raatsinud enam minutitki puhata - usinalt toimus lennukis kontrolltööde parandamine. Kuuldes lennujaamas läti keelt tekkis juba selline kodune tunne. Hindu vaadates pidime kahetsusega nentima, et enam ei saagi jagada 7.5ga. (Olgugi, et numbreid vaadates tundus, et oleks vaja küll). Riga-Tallinn väljus 18.10 ja kella 19.00ks jõudis lennuk Tallinna.

Õpetajaid ootab nüüd ees reisi kajastamine (sotsiaal)meedias ja tundide katsetamine.

Aitäh, toredale seltskonnale!

10. oktoober - ESITLUSED JA KOKKUVÕTTED

Esmaspäeva hommikul oli Rødkilde Gümnaasiumis tavaline koolipäev. Maja õpilasi täis ja meie vastuvõtjad tegusad. Töögrupid olid veidi ärevil, sest tundus ajapuudus tekkivat. Juhatus arutles Taani ühinguga korraldust ja töötamist ning Erasmus projektiga seonduvat dokumentatsiooni. 

Peale lõunasööki alustati esitlustega. 

1. grupp (Heidi Kukk) - "How to protect our Earth trough the process of (re)cycling?" Koguda õuest erinevaid lehti ja üritatakse neid erinevatel viisidel komposteerida. Lõpuks võiks selguda millised tingimused ja kuidas kompostimist mõjutavad.

2. grupp (Ulvi Urgard) - "What happens if the bees disappear?" Põhiliselt teoreetiline arutelu. Õpilased arutlevad ja diskuteerivad klassiruumis. Mõtlevad projekte ja pärast esitlevad seda üksteisele.

3. grupp (Maris Agasild) - "Fungus in ecosystem" Miks seened on ökosüsteemis vajalikud ja kuidas nad inimesele kasulikud on. Seente kogumine, seenepaberi valmistamine.

4. grupp (Eda Koskor) - "How do they do it?" Arutelu, kuidas organismid paljunevad? Mida sellest üldse teatakse. Looduses liikudes kogutakse näiteid erinevatest paljunemisviisidest ja lõpuks klassis arutelud.

5. grupp (Urve Lehestik) - "Antibiotic resistance" Millised bakterid kasvavad meie ümber ja kas nende hävitamiseks on ikka vaja antibiootikume. Vaja oli leida bakteritega saastunud pindu, neid söötmel kasvatada ja lõpuks teha katsed laboris, et milline aine bakteritele mõjub. 

Peale esitlusi lubati meid oma bakterikolooniaid vaatama DNA laborisse. Igatahes meie kolooniad helendasid kenasti. Katse õnnestus. 

Õhtusöögini jäi vaba aeg linnas. Kes jalutas ladina kvartalis, kes uudistas ostukeskuses, kõik leidsid omale tegevust. Ja esimest korda hakkas vihma sadama. Farewell dinner algas kell 18.30 Gümnaasiumis. 

Seekord tagasihoidlikult - peeti mitmeid kõnesid. Kogu kokkusaamine oli korraldatud väga hästi ja külluslikult. Polnud ühtki igavat loengut, töötuba. Seltskond oli mõnus. Tore oli näha vanu tuttavaid ja tekitada uusi. 

Aitäh, taanlased! Oli väga tore nädal !