5. Päev - Природонаучен музеј на Македонија ja Makedoonia koolid

Viies päev algas nii nagu kõik eelmisedki, hommikusöögi ja lahustuva kohviga. Kogunemine oli kell
8.30, et istuda neljakaupa taksodesse ning sõita Skopje Loodusloo muuseumisse. Sõit maksis umbes 4 eurot (vahemaa oli 5-6 km) ning kohalikud ütlesid, et odavam on võtta neljakesi takso kui liikuda ühistranspordiga.

Muuseumituuri juhatas sisse muuseumi direktor, kes selgitas kui palju ja milliseid liike nende kogudes leidub. Seejärel said kõik iseseisvalt väljapanekut uudistada. Ekspositsiooni kohta peab ütlema, et see oli üsna vana ja üksluine ning makedoonia keeles. Ei kujuta ette, et see lastele suurt põnevust pakuks, võib-olla ehk oma ala ekspertidele. Muuseum oli tegelikult aga väga suur ja muljetavaldava kollektsiooniga.

Muuseumikülastuse teiseks osaks olid töötoad. Esimeses töötoas tutvustati meile Makedoonia paleontoloogilisi leide, misjärel saime lauale asetatud kivistisi, luid ja mulaaže uurida, mõõta ja joonistada. Teine töötuba oli aga mineraalidest, kus tutvusime Mohsi skaalaga, lisaks näidati kuidas reageerib hape erinevate mineraalidega.

Kella 12ks oodati meid Vera Ciriviri Trena põhikoolis. Tutvusime sealse siseõue, klasside ning triiphoonega. Ekskursiooniks olime jaotatud kolme gruppi, mida juhatasid kooli õpetajad.
 Maja oli üsna väsinud olemisega, aga seinu ilmestasid arvukad laste tööd ja joonistused ning vastu tulnud lapsed olid rõõmsate nägudega. Erilist muljet avaldasid aga õpilased, kes tutvustasid kasvuhoones tehtavat uurimistööd. Need noored on tulevased teadlased ja tipptegijad! Lisaks sellele, et nad rääkisid väga hästi inglise keelt, oskasid nad meile tutvustada oma uurimistöö kõiki etappe mängleva kergusega, millega ka paljud üliõpilased hakkama ei saaks.

Peale koolikülastust saime vaba aja, et omal käel Skopje linnaga tutvuda. Makedoonlane Elena juhatas
meid Skopje keskväljakule ning tutvustas teele jäävaid vaatamisväärsusi. Käisime ka vanal turutänaval (Old Bazaril), mis oli täis kulla- ja hõbedapoode, kangakauplusi ja muid poekesi, mille vahele olid pikitud väikesed söögikohad.

Siis võtsime aga jälle taksod ning sõitsime päeva viimasesse sihtkohta Marija Kiri Sklodovska kooli, mis on meie süsteemi järgi põhikooli järgne kutsekool. Kooli spetsialiteediks on keemia ning sellega seotud harud – farmakoloogia, biotehnoloogia jne. Õpe kestab seal olenevalt erialast 3, enamasti 4 aastat. Meile tutvustati kooli uut laborit, kus käib töö peamiselt toiduainetööstuse jääkide (munakoored, pressjäägid jne) väärindamise suunal. Labor oli kena ning sisustus oli kõrgel tasemel.

Päeva võtsime kokku taaskord hotelli restoranis.