4. päev - ŠARI RAHVUSPARGI KÜLASTUS

Kogunesime taaskord kella kaheksaks hommikusöögile. Hommikusöögiks pakutakse siin hotellis nisukukleid, valget ja tavalist juustu, võileivasinki, värsket kurki ja tomatit, keedu- ja praemune ning viinerilaadseid vorste. Valik pole just rikkalik, aga kõhu saab täis.

Väljasõit/kogunemine oli täna eelmistest päevadest veidi varajasem, sest ees ootas üsna pikk (1,5 h) bussisõit Makedoonia kõige uuemasse rahvusparki Šari mäe jalamil. Bussisõidu ajal muljetasime eelmise päeva sündmustest ja puhusime tööjuttu. Otil said vist kõik kontrolltööd parandatud, sest seekord tal neid kaasas enam polnud.

Kui kohale jõudsime, võttis meid Kitka nimelises hostelis vastu lahke pererahvas, kes pakkus teed ja kohvi. Kõik tundsid ennast mõnusalt ja peesitasid päikese käes. Ühel hetkel tuli siiski see laisklemine jätta ja teele asuda. Esimesed mõnisada meetrit kulgesid külateedel, mida ääristasid üsna suured, aga inimtühjad eramud. Retkejuhilt kuulsime, et mõned pered on kolinud siit linna paremat elu otsima, aga on ka albaanlaste suvemaju, mis suurema osa ajast niisama tühjalt seisavad.

Edasi liikusime mööda metsarada aina ülespoole. Eestlased muidugi olid iga mõne aja tagant tagumikud taeva poole mõnda taime määramas või mardikat imetlemas. Teised keskendusid pigem matkamisele. Umbes kaks tundi hiljem jõudsime sihtkohta – väikesele platoole, mida ilmestas veesilm ning kus oli lõkkekoht ja võimalus mingit müstilist sinist torujuhet pidi vett saada.
Lühikese puhkepausi järel liikusime tagasi alla, nüüd küll teist ja metsikumat teed pidi, vahepeal kibuvitsade vahel põigeldes ja mägiojasid ületades. Vaated olid taaskord suurepärased ning lumised mäetipud olid peaaegu siin samas.
Tagasi lahke pererahva juurde jõudes ootas meid juba veidi jahtunud lõunasöök (olime tulnud oodatust tunni võrra hiljem). Esimene käik sisaldas riivitud ja maitsestatud toorest peeti, kapsast ja porgandit, filotaignast kohupiimapirukat- bureki ja muidugi kõrvale rakijat.
Põhiroaks oli nende traditsiooniline savinõus küpsetatud roog valgetest ubadest - Tavče-gravče. Tõeliselt maitsev!

Hilisele lõunasöögile järgnes jällegi laisk mõnulemine ja jutustamine. Lõpuks saime aga oma väsinud liikmed bussi vedada ning tagasi hotelli sõita. Päev lõppes õhtusöögiga hotelli restoranis.