Warszawa lennujaamas oli meil vaevalt tunnike ootamist. (mõni jõudis kõhugi täis süüa) ning uus LOT-firma lennuk juba ootas. Üllatuslikul kombel oli see siselennu sõiduriist suurem, kui Tallinnast tulnu. Ning sabaotsani inimesi täis. Kaks kolmandikku lennukist oli täis meesterahvaid (enamasti mustade patside ja kõvakübaratega juudi noored ja vanad mehed) ja vaevalt üks kolmandik naisi.
Krakowis võtsime suure takso, sest seitsmekesi (Heli pidi meiega ühinema reede hommikul) ja kohvritega polnud väikse masinaga midagi teha. Taksojuht oli üsna jutukas ja ilmnes tõsiasi, et ainuüksi Krakowis on peaaegu sama palju inimesi (1 miljon), kui Eestis kokku (1,3 miljonit). Laadisime oma asjad maha hotellis Golden Tulip (neid muide on Krakowis kolm) ning läksime linna peale süüa otsima. Fuajees kohtasime Karolit (poolapoolne peaorganisaator), kellelt juhiseid küsisime. Kõhud olid enamikul väga tühjad. Naiste seltskond oli huvitatud ühest korralikust salatist ja ta viis meid baari nimega CHIMERA, kus sai küsida taldrikule salativaliku. Super hea koht ja just see meis meil vaja oli. Aitäh, Karol!
Meri töötab vist veega, sest temal oli lausa eluliselt vajalik ujumiskoht leida. Seega nemad Marjega salatibaaris ei käinud.
Ülejäänud seltskond jalutas veidi raekoja platsil, kuulas pasunameest, vaatas hobukaarikuid ja läbi pargi jalutati hotelli puhkama.
No comments:
Post a Comment